Category Archives: Määratlemata

LAURITSAPÄEVA PIDUSTUSED 2022 6.08-18.08

Lauritsapäeva pidustused 2022 Kuusalu vallas 6.-18.august
KAVA
6.august
Kuusalu tenniseväljakud
Kell 10 Lauritsapäeva võistkondlik tenniseturniir.
Valgejõe kiigeplats
Kell 11.30 Laste spordipäev ja suurte rahvamatk.
https://www.facebook.com/events/47499346451087817.august Kõrveaia talu, Aru k
Kell 12-16 „Tormis Kõrveaial 2022“ talgutööd Kõrveaial, Celia Roose ja Kaika Kuur regilaulmine. https://www.facebook.com/events/5841107333243509.august Kuusalu rahvamaja
Kell 19 Kuusalurahva Teatri etendus „ Hea Samaaria naine“. Pilet 5,- avatud kohvik.
https://www.facebook.com/events/74858659956075310.august lauritsapäev
Kuusalu kirikus
Kell 11 Lauritsapäeva jumalateenistus, jutlustab ja laulab solistina Tõnis Tamm Lüganuselt.
Kell 19 Lauritsapäeva kontsert, Anna-Liisa Eller soolokontsert. Tasuta. https://www.facebook.com/events/5120893344689960
Kell 22 Laurentsiuse pisarate festivali õhtukontsert- Riho Sibul.
Kuusalu rahvamajas
Kell 13-17 Eduard Ahrensi IX keelekonverents „Kirjandus-inimeste ja ajastute siduja?“ https://www.facebook.com/events/3272292306427761
Lauritsa palliplatsil
Kell 19 XXXIII lauritsapäeva jooks.
https://www.facebook.com/events/75356731256893611.august
Kuusalu rahvamaja
Kell 19 Kuusalurahva Teatri etendus „Tagasi Beulah’sse“ Piletid müügil enne etendust kohapeal. https://www.facebook.com/events/5011821728927543/?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A[%7B%22surface%22%3A%22page%22%7D]%7DNeeme talu, Muuksi küla
Kell 19.30 ansambel Uurikad ja Marek Sadam Muuksi koduaiakontserdil. Piletid müügil Fientas ja enne kontserti kohapeal. https://www.facebook.com/events/464235678876275Kuusalu kirikus
Kell 22 Laurentsiuse pisarate festivali õhtukontsert -Tõnis Mägi.12.august Virve küla vabaõhulava
Kell 19 Tõnis Mägi kontsert “Ja ma läen…”. Piletid müügil 15,- ja 7,- sularahas enne kontserti kohapeal. https://www.facebook.com/events/148477390530772113.august Kuusalus
Kell 11-16 Lauritsapäeva laat Lauritsa palliplatsil. https://www.facebook.com/events/454565776486824
Kell 12 tseremoonia Kuusalu Vabadussõja Ausamba juures „ 80 aastat Kuusalu Vabadussõja Ausamba taastamisest“, millele järgneb lauritsapäeva rongkäik läbi Kuusalu alevi Lauritsa palliplatsile.
Kell 13-23 Lauritsapäeva rahvapidustused Lauritsa palliplatsil: tervituskõned, Kuusalu valla kooride, rahvatantsijate, orkestrite, ansamblite kontsert, pirukafestival, õnneloos, Airhopsti tegevusala lastele, lauritsapäeva lastejooks, lastele teatrietendus „Marss Kuule“ Lasteteater Trummilt, noorteansambel „Sinine Päike“, tantsuklubi Rosa Verde, falmencokitarrist Jorge Arena, JJ Street jne.
REGISTREERIMINE laadale kauplejaks, pirukafestivalile osalejaks ja õnneloosi kuusalu.rahvamaja@tormis.ee või telefonil 53338379 Ulvi Rand
Kell 20-23 Rein T. Rebane & Star 11 plaadiesitluskontsert-tantsuõhtu https://www.facebook.com/events/365113202470902/?ref=newsfeed
Valgejõe bussipeatus
Kell 16 Seinatu galerii avamine https://www.facebook.com/events/479063165103859813- 18 august Kolga mõisa teater
Kell 19 etendus „Ma armastasin sakslast“. Piletid Piletilevis 27,- ja 24,- https://www.facebook.com/events/1083643129255839/1083643132589172?event_time_id=1083643132589172&ref=newsfeedKorraldajal on õigus teha muudatusi ajakavas.
Jälgi üritusi Lauritsapäev Kuusalus fb lehel.
Lauritsapäeva üritust korraldab Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ ja Kuusalu vald.
Partnerid: EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Laurentsiuse Selts MTÜ, Kaitseliit, Kuusalu spordiklubi, Kuusalu Tenniseklubi, MTÜ Kuusalu Hoolela, Airhopsti OÜ, Kolgaküla selts, Virve külaselts, Valgejõe külaselts, Möhring Group/ Balti Spoon OÜ, KOP, perek. Nurja, Soodne Garderoob

Juubelikontsert Kuusalu pasunakoor 150

21.mail kell 19 Kuusalu rahvamajas

Juubelikontsert
KUUSALU PASUNAKOOR 150- anno 1870
Kaastegevad:
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli kõige nooremate puhkpilliorkester
Uuri küla noorte folkansambel „Uurikad“
Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester
Filmirežissöör Rasmus Merivoo
Solistid: Airi Allvee, Linda Kanter – vokaal, Samuel Jalakas, Allan Järve – trompetid, Valeria Rjumina – viiul
Dirigendid: Bert Langeler, Hando Põldmäe, Ott Kask
Lilli ja kinke palume mitte tuua, soovi korral TEE ANNETUS MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts a/a EE872200221057153213 selgitus: Kuusalu pasunakoori juubeliannetus.
ANNA TEADA OMA TULEKUST kuusalu.rahvamaja@tormis.ee või telefonil 53338379 Ulvi Rand
Korraldajad:
Veljo Tormise Kultuuriselts
Kolga Arendus
Puhkpillimuusika Koda
Toetajad: Kuusalu vald, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Kuusalu vald

Selgus Veljo Tormise Virtuaalkeskuse visuaalse identiteedi kujunduskonkursi võitja

PRESSITEADE
18/05/2020
Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ

Selgus Veljo Tormise Virtuaalkeskuse visuaalse identiteedi kujunduskonkursi võitja. Konkursile laekunud 63 töö hulgast valis žürii parimaks Margus Tõnnovi ideekavandi.

Žürii koosseisus olid Veljo Tormise Kultuuriseltsi nõukogu, digikultuuri aasta eestvedaja Martin Aadamsoo, helilooja perekonnaliikmed ning valdkonna spetsialistid Atko Januson, Helene Vetik ja Marko Kekišev.

Žüriiliige Atko Januson märkis, et töid oli nelja selgelt eristuva lähenemisega. “Esitati Veljo Tormise allkirja või käekirja stiliseeringud, Veljo Tormise portree/profiili kujutisi erinevates
vormi- ja stiililahendustes, mis ulatusid realistlikust kuni abstraktseteni. Etnograafilised logolahendused põhinesid ruunikirjal ja Soome-Ugri mütoloogilistel kujunditel. Ideekavandite hulgas olid mitmed helilooja initsiaalide või keskuse nime esitähtedel põhinevaid tüpograafilisi lahendusi. Lisaks muud abstraktsemad kujundused muusika ja helilainete teemadel, nagu ka võidutöö,” sõnas Januson.

Kunstnik Margus Tõnnovi loodud logo on jõuline ja minimalistlik, selle aluseks on fragment visuaalsest heliribast.

Veljo Tormise Virtuaalkeskuse pidulik avamine toimub 7. augustil 2020 helilooja sünnikodus Kõrveaial. Virtuaalkeskuse – internetipõhise infobaasi eesmärk on tagada Tormise loomingupärandi kättesaadavus, säilitamine, levik ning rahvusvahelise tuntuse edendamine.

Projekti arendamist ja valmimist on toetanud EAÜ, KULKA, Digikultuuriaasta 2020 ja Kuusalu vald. Projekti teostajaks Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ


Iti Teder
+372 5466 7689
Projektijuht/Veljo Tormise Virtuaalkeskus
Project Manager/Veljo Tormis Virtual Centre

Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ kuulutab välja kujunduskonkursi

Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ kuulutab välja kujunduskonkursi

Peatselt valmiv Veljo Tormise Virtuaalkeskus saab olema kogu maailma avalikkusele avatud infokanal internetis, mille eesmärk on tagada helilooja Veljo Tormise loomingupärandi koondamine, kättesaadavus, säilitamine, levimine ning rahvusvahelise tuntuse edendamine. Eesti ühe tähtsaima koorimuusika helilooja loomingu ja tegevusega seonduval materjalil põhinev infobaas on suunatud nii muusikahuvilistele, koorilauljatele, koorijuhile, õpetajatele…Konkursi eesmärgiks on luua Veljo Tormise Virtuaalkeskusele tänapäevane visuaalne identiteet.


Logo ja ideekirjelduse esitamise aeg on 2. aprill– 10. mai 2020.

Konkursi auhind on rahaline stipendium, võitja saab 500 eurot virtuaalkeskuse identiteedi arenduseks.

Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui füüsilised isikud.

Konkursil osaleja võib esitada kuni 3 ideekavandit. 

Konkursil osaleja vastutab selle eest, et esitatud töö on esitaja originaallooming ja töö autoriõigused ei kuulu kolmandatele isikutele. 

NB! Autoritasu sisaldub konkursi auhinnarahas.

Tingimused ideekavandile:

Kujundus peab seonduma Veljo Tormise heliloominguga

Logo peab olema selge ja üheselt mõistetav

Logol võib kasutada teksti Veljo Tormise Virtuaalkeskus (Veljo Tormis Virtual Centre)

Logo peab olema kasutatav vähendatud või suurendatud kujul

Logo peab olema kasutatav trükistel ja veebis

Logo tuleb esitada nii mustvalge kui värvilisena 

Värvilise logo puhul kasutada maksimaalselt kuni neli (4) värvi ning lisatud peavad olema värvikoodid

Logo peab olema konkursile esitatud pdf. formaadis

Konkursi võidutöö esitajal tuleb logo kujundada hiljem ka vektorgraafilisena

Ideekavandite hindamisel arvestatavad kriteeriumid:

Kujunduse sobivus Veljo Tormise Virtuaalkeskusele

Kujunduse kasutamise võimalusterohkus erimeediumites (sotsiaalmeedia kanalid sh. Facebook ja Instagram, reklaammaterjalid, reklaamflaierid, visiitkaardid, plakatid).

Kujunduse atraktiivsus, mõistetavus, originaalsus ja kaasaegsus 

Ideekirjeldus ja visualiseering teemaga „Kujunduskonkurss“ tuleb saata e-posti aadressil iti@veljotormis.com hiljemalt 10. mail kell 17:00. Kavandile lisada esitaja kontaktandmed.

Valiku esitatud tööde hulgast teeb Veljo Tormise Kultuuriseltsi poolt moodustatud komisjon. Komisjonil on õigus sobimatu kavandi puudumisel kuulutada konkurss ebaõnnestunuks ja jätta auhind välja andmata. Kujunduskonkursi tulemused avalikustatakse 18. mail Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ kodulehel www.tormis.ee.

Ajalookonverents “Kuusalu kihelkond 800”

AJALOOKONVERENTS “KUUSALU KIHELKOND 800”

KUUSALU RAHVAMAJAS

8.veebruaril 2020 aastal Kuusalu rahvamajas

Tähistame 800 aasta möödumist Kuusalu kihelkonna esimeste külade ristimisest ajalookonverentsiga, kus esinevad nii tuntud ajaloolased kui ka meie valla kodu-uurijad.

KONVERENTSI ESIALGNE KAVA:
10.30-11.00 Kogunemine ja kohvilaud
11.00-11.45 GURLY VEDRU: Kuusalu kihelkonna muinasaegne asustus ja maastikukasutus: muutused ja järjepidevus
11.45-12.30 MARIKA MÄGI: Kuusalu viikingiajast keskaega:
Eesti ülikud ja Taani isandad;
12.30-13.15 TÕNU RAID: Rännates ristijate radadel;
13.15-14.00 KALLE KROON: Kuusalu Rootsi ajal: De la Blanque`ist Põhjasõjani;
14.00-15.00 Lõunapaus, vanade kaartide tutvustus, fotoalbumi müük;
15.00-15.30 ULVI MEIER: Kolga mõisa argitoit;
15.30-16.15 PIIA SANDRA SANDRAK: Ojamaa tsistertslased Kolgas;
16.15-16.45 KAISA LINNO: projekti „Lahemaa mälumaastikud“ tutvustus;
16.45-17.15 STEN BERGLUND: raamatu „Joaveski küla lugu“ tutvustus;
17.15-17.45 SVEN-OLAV PAAVEL: fotoalbumi “Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“ esitlus;
17.45-18.00 Kokkuvõte päevast.

Arutelu juhivad ALLAN ALAKÜLA ja OTT SANDRAK.

Avatakse väljapanek Kuusalu kihelkonna vanadest kaartidest.

Konverentsi korraldavad Kolgaküla selts, Veljo Tormise kultuuriselts, Kolga muuseum ja mitmed vabatahtlikud, rahastab Kuusalu vallavalitsus.

Peeter Toominga ülevaatenäitus “Mees valgel hobusel” Kuusalu rahvamajas

28. augustist septembri lõpuni on Kuusalu Rahvamajas näha ülevaatenäitust “Mees valgel hobusel” Eesti fotograafialegendi  Peeter Toominga loomingut

Näitus avatud rahvamaja lahtiolekuaegadel või eelneval kokkuleppel tel:53338379 Ulvi Rand

Naise portree

Fotograafi ja filmioperaatori Peeter Toominga “visuaalne käekiri” lähtub tungist oma kaadreid “subjektiveerida” optiliste, geomeetriliste või tonaalsete distorsioonide abil. Enamasti toimus see lainurkoptika ja spektraalfiltrite kasutamisega – tulemuseks kujutise perspektiivi jõuline muutmine ja pildi osade vahel “ebaloogilise” suurusvahekorraga koosluste loomine. Märgatav on iseäralikult järjekindlat poolehoidu suurte süngete ja väga tõsi-mustade pindade suhtes; samuti leidub midagi väga “Toomingalikku” ka tema pildiobjektide kontuurides. Talumajade raskelt looklevaid katuseid, töntsakaid puid, kivirahne või lopsakad pilvekooslusi ümbritseb neid tuttav pahklik äärisjoon. Tihti kultustas Tooming kaamera või käsitöö abil ka rebenenud ja kärisenud vorme. Toominga sellised pildid mõjusid painavalt sakraalsete- ning tõsistena; neist kiirgas raskepärast eskistentsialismi ning painavat usku, et Olemine kõige üldisemas tähenduses kätkeb endas mingeid salapäraseid varjatud tõdesid.

Hoopis teisiti on loominguliselt artikuleeritud Toominga kontseptuaalsed fotod. Ideenäitustega “Ühe Päeva Lugu”(1977), “Teekond Tartust Viljandi”(1986) ja “55 Aastat Hiljem” (1992; algversioon “50 Aastat Hiljem”, 1987) tõi Tooming Eesti fotosse meil varem üsna praktiseerimata autorisuhte: fotograaf-kui-provokaator. Meenutagem, et näitusel “Teekond Tartust Viljandisse” eksponeeritud fotod olid pildistatud “lohakalt” kiiresti sõitva auto akendest möödavuhisevat ümbrust markeerides – või siis markantse koosluse “Ühe päeva lugu” omad kujutasid modelli, kellegi fotograaf koos mööda maanteed sõitis ja keda pildistati täpselt saja erineva kilomeetriposti juures (15-115km). Toominga kontseptuaalse fotograafia tipuks on peetud “Fotorondot”, mis kujutab Peetri kaasaegseid maainimesi umbes saja aasta vanuse maalitud stuudiotausta ees ja mille olemuseks on etnograafilise fotograafia uuendamine.

Iseäranis intrigeerivaks võib aga pidada just Toominga viimast suuremat kontseptuaalset tööd “55 aastat hiljem”. See “võrdleva fotograafia” traditsiooni kuuluv töö, kujutab endast ühest-samast võttepunktist 55 aastase vahega tehtud 2 fotot – mida esitatakse paaridena. “Enne-ja-nüüd” koosluste üks paariline pärineb aastast 1937 ja on tehtud postkaardipiltnik Carl Sarap’i poolt. Teise paarilise pildistas samast kohast 55 aastat hiljem Tooming. Just see töö oli ilmselgelt Peetri loominguliselt suurim panus kogu Eesti kunstiajalukku, seda enam et siin võrreldi visuaalselt keskkonda Eesti Vabariigi ajal ja N.Liidu lõpufaasis (pm.1992). Nõnda ei pruugigi võrdluse looja piltidele omapoolseid seletusi sootusks lisada – ometi on sõnum etteplaneeritav, sest mängides “vaikimisi” eelteadmistega muudetakse vaataja kaasosaliseks ja leidjaks, hindajaks ja järeldajaks. Tooming mängis selles fotokoosluses koguni topelt: “vastutuse” valiku ees delegeeris ta Sarapile ja vastutuse järelduste ees veeretas vaatajale.

Peeter Toominga loomingu hulka võib lugeda ka TV-fotosaateid, kino-ringvaateid, fotofilme ja kirjutisi, mille peamiseks sihiks on fotode interpreteerimine muude kunstide vahenditega – samuti nende tõlgendamine, propageerimine jm mõtestamine. Kokku peaaegu 1000-s ajakirjanduses avaldatud artiklis tegi Peeter sedasama nii meelelahutuslikult kui akadeemiliselt. Peeter Tooming oli fotomuuseumi asutamise initsiaator, konverentside korraldaja, loominguliste stiimulsüsteemide looja (fotopreemiad) jpm. Omalt poolt loodame, et oleme suutnud täiendada Peetri unistusi rahvuslikust ülikooli-tasemel fotoharidusest, akadeemilisest uurimis- ja teadustegevusest fotovaldkonnas, erialase ajakirja asutamisest jpm. Loodetavasti oleme suutnud Toominga tulevikuvisioone täiendada oluliste fotograafia-alaste monograafiate ja kataloogide kirjastamisega, rahvusvaheliste festivalide ja biennaalide korraldamisega, regulaarse erialase suhtlusega kogu maailmas ja uute põlvkondade kasvatamisega. Kui Peeter seda teaks, oleks ta kindlasti õnnelik.

Prof Peeter Linnap, näituse kuraator
Fotograafia osakonna juhataja
Kõrgem Kunstikool Pallas

Tänud:

Käesoleva näituse ja sellega kaasneva raamatu valmimisel tahan tänada Peetri kauaaegset kaasat ja lahutmatut aatekaaslast Sirje Toomingat, kelle ülimalt toetava ja abivalmi suhtumiseta poleks siinne mahukas kokkuvõte teoks saanud. Samavõrd instrumentaalne ning asendamatu oli kaastöö Peeter Ülevainuga – filmioperaatori ja Toominga lähedase kolleegiga filmistuudio “Tallinnfilm” päevilt. Oma panuse andsid Peetri pärandi kokkuvõtete valmimisse Peep Puks, Rein Maran ning Jaak Elling, kes teadvustavad tundlikult/ sügavuti Peetri suurust oma valdkonnas. Toominga monograafia poleks valminud ilma Silver Siku, Kristjan Mõru ja Peeter Tammisto vormistava ja keelelise kaastööta. Autori tänu kuulub Eesti Kultuurkapitalile ja rektor Vallo Nuusti poolt taasloodud Kõrgemale Kunstikoolile Pallas – legendaarsele vaimuelu keskusele mille esimeste väljaannete hulka kuulub Peeter Toominga raamat ning mille esimeste väljapanekute reas võime nautida siinset näitust. Täname Kuusalu Rahvamaja meeskonda, Tõnu Tormist ja Ulvi Randa initsiatiivi ja abi eest näituse eksponeerimisel Kuusalus.

Lauritsapäeva pidustused 9.08-11.08.2019 Kuusalus

LAURITSAPÄEVA PIDUSTUSED 2019
KUUSALUS

Reedel, 9. augustil
21.00 Musitseerib ansambel Heinavanker Kuusalu kirikus
Laupäeval, 10. augustil
10.00 LAURITSAPÄEVA VÕISTKONDLIK TENNISETURNIIR Kuusalu tenniseväljakutel www.kuusalutennis.ee
11.00 riitus ja kontsert Lüü-Türr esituses Kuusalus Lauritsakivi juures. Estlander MTÜ ja Isade Meel MTÜ eestvedamisel.
12.00 tseremoonia Kuusalus Vabadussõja ausamba juures, rahvarongkäik läbi Kuusalu aleviku, rahvapidustused Kuusalu Lauritsa palliplatsil.
12.00 LAURITSAPÄEVA LAAT. Müüjate registreerimine 5348 5118 või tiiu05@hot.ee
LAURITSAPÄEVA KOHVIKUTEPÄEV. Kohvikute registreerimine 526 8387, ere.uibo@kuusalu.ee või 5662 4041, katrekaru07@gmail.com
13.00 LAURITSAPÄEVA PIDUSTUSTE AVAMINE
13.30-15.30 Kuusalu valla taidlejate kontsert, tantsuklubi ROSA VERDE tantsijad, õnneloos (5333 8379; kuusalu.rahvamaja@tormis.ee), tegevused lastele, kohvikutepäeva suupistevõistlus jne.
15.30 kohvikutepäeva autasustamine.
16.00 LAURITSAPÄEVA JOOKS LASTELE. Vanuserühmad 2-3, 4-5, 6-7, 8-9, poiste ja tüdrukute arvestus eraldi.
17.00 FOLKLOORIETENDUS LASTELE „Oli ilus suvepäev…“ Kehra Nukk esituses.
17.00-19.00 LAURITSAPÄEVA JOOKS 5,2 km, lisainfo ilvard.eeriksoo@gmail.com või 5341 4786
Kell 19.00-20.15 KONTSERT külalised Viru Folgilt Shane McGrath (torupill), Patrick Crehan (kitarr) & Micheàl Broderick (tenorbandžo). Hoogsad iiri traditsioonilised viisid kombineeritud inglis- ja iirikeelsete rahvalauludega.
Kell 20.30-23.00 SIMMAN ansambliga KRATT.
Kuusalu kirikus:
18.00 LAURITSAPÄEVA JUMALATEENISTUS, jutlustab Tõnis Tamm Lüganuselt
19.00 professor Hugo Lepnurme vitraažakna avamine, XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert
20.00 söömaaeg Kuusalu pastoraadis
Pastoraadis:
14.00-17.30 EESTI KEELE AASTALE PÜHENDATUD EESTI-SOOME KULTUURIKONVERENTS.
Eesti ja Soome kultuurisidemete ning eesti ning soome keeleuurijate koostööd käsitlevate ettekannetega esinevad lektorid Eestist ja Soomest. Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts
Pühapäeval, 11. augustil
11.00 JUMALATEENISTUS Kuusalu kirikus
17.00 Helilooja Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial „Tormis Kõrveaial“
alates 17.00 sissepääsu tallu, avatud restoran VALKLA RAND kohvik https://valklarand.ee/
18.00 TARTU SAKSIKOORI KONTSERT “MA TÄNAN SIND…”
Veljo Tormise, Cyrillus Kreek jt. looming.
Kontsert on TASUTA.

Korraldajal on õigus teha programmis muudatusi ja täiendusi lauritsapäeva pidustuste ajakavas.
Info Facebooki lehel Lauritsapäev Kuusalus; info kuusalu.rahvamaja@tormis.ee või 5333 8379

Tormis Kõrveaial 2019 kontsert “Ma tänan sind.” Tartu Saksikoor 11.augustil

Pühapäeval,11.augustil Kõrveaia talu, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaal
“TORMIS KÕRVEAIAL 2019” KONTSERT “MA TÄNAN SIND..”
TARTU SAKSIKOORI ESITUSES
Kell 17 avame sissepääsu Kõrveaiale, avatud Valkla rannarestorani kohvik
Kell 18 KONTSERT “Ma tänan sind..”
KONTSERT ON TASUTA.
Kontserti toetab KULKA, Kuusalu vald, perekond Nurja, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ.
TARTU SAKSIKOOR TUTVUSTAB KONTSERTI NII:
Kindlasti saab kuulda kontsrdil::
Veljo Tormis – Ingerimaa õhtud – Röntyskä 1,2,3 / Piirileikkilaulu / Liekkulaulu
Veljo Tormis – Jaanikvartett – Tulge Jaaniko tulele / Jaaniku! (Jaani hobu)
Cyrillus Kreek – vaimulikud rahvalaulud (Mu süda, ärka üles / Ma tänan sind, et oled mind… / Õnnis on inimene)
Lood laulupidudelt – Emakeele laul, Põhjamaa jt.
Paar näidet Briti saarte rahvalauludest sealse saksofoniansambli seadetes – Londonderry Air, Amazing Grace
Kuusalu pulmamarss (seade Ott Kask)

Näiteid Tartu Saksikoori salvestustest:

-Ingerimaa õhtuid oleme mänginud ka 2017.a. muusikapäeval 01.10. Siin lingid:
– Piirileikkilaulu https://www.youtube.com/watch?v=K54lbpQ0Ak0&feature=youtu.be
– Liekkulaulu II https://www.youtube.com/watch?v=rd9_F4fe1hY&feature=youtu.be

Tule tulemine 1.-2.juuli Kuusalu vallas

Tule tulemine Kuusalu vallas
Esmaspäev, 1. juuli:
Kell 19.00 tule vastuvõtutseremoonia Anija mõisas – Kuusalu vallavanem võtab Anija vallavanemalt tule vastu. Tuli liigub Anija mõisast läbi Härmakosu küla Kõrveaiale helilooja Veljo Tormise sünnikodusse.
Kell 19.30-22.30 Peotule tervituse teevad Kuusalu valla esindajad, rahvakultuurirühmad (Kuusalu-Rakvere ühendatud meeskoor, KolgaKuusalu kammerkoor, vanaemade tantsurühm Tiiu, Kuusalu pasunakoor, Kergemuusikakoor Hea Tuju Esmaspäev, naislauluansambel Viisiveeretajad. Simman Lahemaa Rahwamuusikutega. „EV100 igas külas“ mälestustahvli kinkimine Kõrveaia talule. Mulgi pudru söömine, avatud puhvet.
Kell 22.15 tulekiirte jagamine kõigile soovijatele, ka neile, kes soovivad viia peotule Kuusalu kultuuriinimeste kalmudele.
Kell 22.30 liigub tulekolonn Kõrveaialt ära, tuli viiakse “puhkama” Kuusalu kirikusse. Kuusalu meeskoor on tulevalves.
Tule kõrvalteekond: kell 23 jõuab üks tulekiir jõuab Salmistu randa, tulekiir viiakse paadiga merele Veljo Tormise viimasesse puhkepaika. Laulab KolgaKuusalu kammerkoor.
Teisipäev, 2. juuli:
Kell 9.45-9.55 Kuusalu kiriku ees signatuuri saatel tule äratus. Kell 9.55-10 tuleteekonna rongkäigu kogunemine.
Kell 10-10.40 tuli liigub Kuusalu kiriku juurest rongkäiguga mööda Kuusalu teed Pihlaka tänava kaudu Laulupeo kuusikuni. Tõrvikut kannavad Kuusalu meeskoor ja Kuusalu KK poistekoor. Laulupeo kuusikus laulupeo 150 mälestusmärgi avamine, laulavad Kuusalu meeskoor ja Kuusalu KK poistekoor.
Kell 10.40 Laulupeo kuusikust pannakse tuli autodele ja liigub läbi Kuusalu küla mööda Vana-Narva mnt Kolga mõisasse.
Kell 11.15-12 Kolga mõisas tuletervitus, Kolga muuseumi näitus „Laulupeo 100 meened“, eksponeeritud ka tänavuse peo meened. Tulekiirte jagamine tantsujuht Maie Oravale, vendade Arno ja Hugo Lepnurme sünnikodusse, Hara külasse. Tulekiiri saavad ka kõik teised soovijad. Esineb Punase Lauliku Klubi. Kolgale “EV100 igas külas” mälestusplaadi üleandmine.
Kell 12 jätkab tulekolonn teekonda Kolga-Pudisoo-Loo-Kuusalu küla-Kiiu mõis. Tulekolonniga liituvad Kolga vabatahtlikud päästjad.
Tule kõrvalteekond: orienteeruvalt kell 13-14 tulekiire toomise kontsert Hara sadamas. Tulekiire võtmine Kolga mõisast kell 12, teekonnal jagatakse tulekiire ka Kolgakülale, sealt edasi Loksa kaudu Hara sadamasse, kus on kontsert. Esinevad meeskoor, rahvatantsuansambel, viiuldajad, on regilaulu ja luuletust, laulu ja esineb noortebänd. Hara sadamast saadetakse tulekiired Juminda ja Pärispea poolsaare küladesse mööda merd paatidega.
Kell 12.30 tuletervitus Kiiu mõisa ees, tervitavad vallavalitsus, vanaemade tantsurühm Tiiu. Kell 13-13.20 tseremoonia Valkla kivi juures. Kuusalu noorkotkad, kodutütred, kaitseliit ja vabatahtlikud päästjad. Tule üle andmine Kuusalu vallalt Jõelähtme vallale.

Segarahvatantsurühm KABUJALAKE meeste pikkkuubede valmistamine ehk Mehed vormi!

Teel tantsupeole! Kuusalu kandi uhked mehed segarahvatantsurühmast KABUJALAKE Harju-Jaani pikk-kuubedega. Meistri, Gitta Truusi teostus. Suur töö on tehtud. Aitäh!
Projekti „ Segarahvatantsurühm KABUJALAKE meeste pikkkuubede valmistamine ehk Mehed vormi!“ toetas KULKA 2000,-euroga, Kuusalu vallavalitsuse toetus kultuuriprojektide taotlusega 1000,-eurot ja Kabujalakeste projekti omaosalus 2100,-
Projekti teostas Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ