Uus õppeaine - regilaulmise stilistika!

Regilaul on eesti algupärase kultuuri tugisammas ja ühtlasi ka kogu läänemeresoome kultuuri kood. Seetõttu oleks loomulik, et kõik meie kultuuri edasi arendada soovijad püüaksid sellest adekvaatset ettekujutust saada, ja mis veelgi parem, püüaksid regilaulu ka praktiliselt omandada. Praegustes oludes on regilaulu kasutamine kõikvõimalike ansamblite poolt muutnud olukorra kaootiliseks – igaüks teeb, mis pähe tuleb! Ega selline loominguline impulsiivsus iseenesest paha ole, kuid õige oleks enne regilaulu “tarvitamisele” asumist seda korralikult tundma õppida. Eriti jääb puudu regilaulmise stiiliomaduste tundmisest, mida üheski viisikogumikus süsteemselt ei käsitleta, mida pole võimalikki üles kirjutada ja pähe õppida. Seda puudujääki püüab uus õppeaine likvideerida. Õpime oma pärimust kuulama ja kuulma, et sellest kinni haarata! Väga paljude muusikaerialade õppuritel tuleb elus nii või teisiti regilauluga kokku puutuda. Põlglik suhtumine omaenese esivanemate pärandusse ei teeks sealjuures kellelegi au!
Tulge loenguid kuulama! Ainult üks tund nädalas ja ainult poole aasta jooksul! Võib-olla antakse punktegi…

Veljo Tormis, EMTA erakorraline professor

Loengud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruum A-402) toimuvad kolmapäeviti kell 10:45–12:15 ja algavad 12. septembril.
Viljandi Kultuuriakadeemias on loengud reedeti kell 16:00–17:30 ja algavad 21. septembril.

Ainekava

Regilaul, olles küll seotud erinevate murrete ja laulustiilidega, omab siiski terve rea üldisi iseloomulikke žanritunnuseid, mida on võimalik üldistada kogu kultuuriareaalile. Nende tunnuste väljaselgitamine, süstematiseerimine ja kasutuselevõtmine ongi meie õppeaine eesmärk.

Tänapäevane regilaulmine peab lähtuma regilaulust kui põlisest suulisest pärimusest.
Suulise e. mälukeskse pärimuse põhiprintsiip on kordus (informatsiooni kinnistamine, mitte arendus või improvisatsioon). Selle printsiibi teenistuses on regilaulu mnemotehniline vorm – värsimõõt, algriim, mõtteparallelism, värsikordus, korduslaul, kalendrilised ja tavandilised kordustsüklid.

Regilaulmine on kollektiivne toiming. Selle mõjul on laulmisvorm kujunenud katkematult voolavaks meloodiliseks tegevuseks, milles puudub vajadus üheaegsetele hingamistsüklitele ja kvadraatsele (sümmeetrilisele) fraseerimisele. Laulu pideva kulgemise fenomen on traditsioonis nii juurdunud, et ka üksi lauldes püütakse lauluviisi mitte katkestada ja püütakse laulda võimalikult pikad lauluosad ühe hingamisega. Seda mittefraseerimist tuleb pidada tunnuslikuks kogu laulmistraditsioonile. Summas laulmisel hingab iga osaline vajaduse järgi ja meloodia kulgeb otsekui omasoodu, millega üksiklauljad aegajalt liituvad.

Regilaulmise rütmika on seotud aktiivse kehalise olekuga, rütmilise liikumisega. Selle tulemusel pääseb maksvusele värsirütmiline esitus ja skandeerimine, mis on kujunenud sõnarõhkude ja silbipikkuste (kvantiteedi) koosmõjul. Mitteskandeeriv, sõnarõhuline esitus on omane üksilaulule ja kehalisele mitteaktiivsusele.

Kõnerütmile omane välteline (punkteeritud ja sünkopeeritud) rütm ei mõjuta meloodiat. Rõhuliste silpide tugivokaalid on toekalt välja lauldud. Domineerib jõuline vokaal, millel on ühiskondlikku tegevust organiseeriv funktsioon. See peab täitma tegutsemisruumi, olgu toas või õues.

Väga olulist osa regilaulmise stiilis omab silbisisene foneetika. See, kuidas lauldakse diftonge, helilisi konsonante, klusiile, geminaate. Seegi erineb kõnekeelest.

Regilaulu meloodika ja rütmika oleneb keele häälikutest, seega tuleb vältida klassikalises muusikas domineerivat nootide esitamist. Regilaulus lauldakse häälikuid, mitte noote.

Traditsiooniline regilaulmine ei taotle nn ilmekat (näitlevat) esitust. See on enamasti emotsionaalselt neutraalne (ka traagiliste sündmuste kirjeldamisel).

Eristada tuleb viisitüüpidest olenevat stilistikat (kiige-, pulma-, karja-, naiste-, meestetoonid, tralliviisid, hällilaulud jms).

Kõiki neid regilaulmise erijooni ja eriomadusi tuleb õppida tundma elava traditsiooni (salvestuste) kaudu. Seega kogu kursuse eesmärk on õieti salvestuste oskusliku kuulamise ja sealt olulise eristamise õppimine ja omandamine.

Veljo Tormis
24.06.2007

back        top of page